E-poe klienditeenindus +372 5656 1627

Turvatähised

Riiete standardid

CE-markeering tähendab ühtset kooskõlastust oluliste tervise- ja ohutusalaste nõuete paikapanemist Euroopa Direktiivis (89/686/EEC). Ehk lihtsamalt öeldes tähendab CE- markeering “luba müüa”, luba kaupade vaba liikumist Euroopa Liidu siseturul. Helly Hanseni töörõivad on toodetud ja testitud standardite järgi, mis tuginevad Euroopa Direktiivi 89/686/EEC põhjal ja on seetõttu ka tähistatud vastavalt CE markeerimise nõuetele.

Helly Hanseni töörõivad on tehtud eesmärgiga kaitsta õnnetuste ja vigastuste eest tehes tööd tingimustes, kus võib kokku puutuda külmaga, kuumaga, leegiga, sademetega või piiratud nähtavuses. Euroopa Direktiivis (89/686/EEC) jagab isikukaitsevahendid (PPE) kolme kategooriasse.

EN ISO 20471 või EN 471 - Kõrgnähtavusega märguriietus professionaalseks kasutamiseks.

EN ISO 20471 või EN 471 - Kõrgnähtavusega märguriietus professionaalseks kasutamiseks.

Standard kehtestab nõuded kaitseriietusele, mis parandab kasutaja nähtavust, eesmärgiga suurendada kasutaja silmatorkavust ohuolukordades mistahes päevastes valgustingimustes ja sõiduki tulede poolt valgustatuna pimedal ajal. Kõrgnähtavuse tooted peavad vastama EN ISO 20471 nõuetele, mis on Euroopas kehtestatud norm kõrgnähtavusega riietele. EN ISO 20471 kohase heakskiiduga rõivad on helkurvesti piktogrammiga.

Piktogrammi kõrval olev number (siin X) näitab rõivaeseme klassi.
 

Hoiatustase Fluorestseeriv materjal Helkmaterjal
Klass 3 – kõrgeim 0,80 m² 0,20 m²
Klass 2 – keskmine 0,50 m² 0,13 m²
Klass 1 – madalaim 0,14 m² 0,10 m²

 

Klassi 1 või klassi 2 kuuluvad jakk ja püksid võivad koos kasutatuna kuuluda klassi 3. Kui seda ainult juhul, kui komplekti kogu nähtav ala vastab püsti seistes klassi 3 fluorestseeriva või helkurmaterjali vähimale nõutavale alale.

Riietuse klassid on määratud iga eraldi rõivaeseme fluorestseeriva või helkurmaterjali miinimumnõude põhjal.

Pesukordade näidatud maksimaalne arv ei ole ainus tegur, mis mõjutab rõivaeseme kasutusiga. Kasutusiga sõltub kasutamisest, hooldusest, hoiustamisest jne. Kui maksimaalset puhastustsüklite arvu pole näidatud, on materjali testitud pärast viit pesu.

EN 343 - Vihma eest kaitsev riietus

EN 343 - Vihma eest kaitsev riietus

See standard käsitleb nõudeid ja testmeetodeid, mis kehtivad kuni 5°C juures sademete (nt vihma, lume), udu ja maapinna niiskuse vastu kaitseva riietuse materjalidele ja õmblustele. Rõivaid on testitud vee (X) ja veearuläbilaskvuse (Y) suhtes.

X= veeläbilaskvus, tasemed 1,2 või 3 (mille puhul 3 kaitseb vihma eest kõige paremini)
Y= veeauruläbilaskvus, tasemed 1, 2 või 3 (tase 3 on kõige läbilaskvam)

Kui veeauru läbilaskvusklass võrdub 1, tuleb arvu taha lisada hoiatus „piiratud kandmisaeg“ (vt tabelit).

  Klass
Töökeskkonna temperatuur, °C 1
Vastupidavus üle 40 min
2
20 ˂ vastupidavus ≤ 40 min
3
Vastupidavus ≤ 20 min
25 60 105 205
<20 75 250 -
15 100 - -
10 240 - -
5 - - -

„-„ tähendab, et kandmisaega ei piirata.

EN 342 – Külma eest kaitsev rõivastus

EN 342 – Külma eest kaitsev rõivastus

Selles standardis esitatakse nõuded külma kaitseks kasutatavatele komplektidele ja rõivastele ning testmeetodid nende tõhususe kontrollimiseks.

Kõik EN 342 standardi järgi heaks kiidetud rõivad tähistatakse piktogrammiga, mis tähistab, et toode pakub külmakaitset järgmistele nõuetekohastele tasemetele:

X(B), Y – soojusisolatsioon paigal olles, soojusisolatsioon liikudes, B viitab kahekihilisele standardsele aluspesule;
X – õhuläbilaskvusklass, klassid 1-3, kus klass 3 kaitseb tuule eest kõige paremini;
X – veeläbilaskvusklass, klassid 1-2, mille puhul klass 2 on parem.

Valige külma kaitseks rõivad vastavalt nende soojusväärtustele ja tabelis näidatud temperatuuridele. Kõikide tasemete puhul arvutatakse välja minimaalne temperatuur, mille juures suudavad rõivad hoida keha määramatu aja (8 h) jooksul termoneutraalses tsoonis, mille juures suudavad need hoida kehatemperatuuri tund aega vastuvõetaval tasemel.

Isolatsioon Icler M² K/W Kandja liikumisaktiivsus
Madal 115 W/m² Keskmine 170 W/m²
  8h 1h 8h 1h
0,310 -1 -15 -19 -32
0,390 -8 -25 -28 -45
0,470 -15 -35 -38 -58
0,540 -22 -44 -49 -70
0,620 -29 -54 -60 -83
Need temperatuurinäitajad kehtivad vaid asjakohaste peakatete, kinnaste ja jalaõude kandmise korral. Pidage meeles, et tugevam tuul suurendab temperatuuri.
EN ISO 11611 - kaitseriietus keevitamiseks ja muudeks samalaadseteks töödeks

EN ISO 11611 - kaitseriietus keevitamiseks ja muudeks samalaadseteks töödeks

Riietus vastab EN ISO 11611 nõuetele. Kaitseriietus kaitseb töötajate keevitussädemete eest (väikeste sulametalli pritsmete), lühiajalise kokkupuute eest leekidega ning keevitusleegi soojuskiirguse eest.

Standard liigitab keevitaja kaitseriietuse kahte kaitseklassi:

Klass 1 sobib käsikeevitusmeetoditeks, mille käigus tekib vähe keevitussädemeid ja pritsmeid, nt TIG-, MIG- ja MMA (rutiilelektrood)- keevitamiseks, gaasjeevituseks, mikroplasmakeevituseks, punktkeevituseks ja jootmiseks.

Klass 2 (parim) sobib käsikeevitusmeetodiks, mille käigus tekib palju keevitussädemeid ja pritsmeid, nr MMA (üld- või tsellulooselektrood), MAG (CO2 või gaasisegud) ja MIG (kõrgsagedusvool) keevitamiseks, kaitsegaasiga täidistraadiga keevitamiseks, plasmalõikamiseks, süvistamiseks, hapnikuga põletuslõikamiseks ja termopihustamiseks. Klassi 2 riietust soovitatakse kasutada ka keevitustöödel kitsastes ruumides või rasketes tööasendites.

Peale selle on testitud materjali süttivust, mis märgitakse tähe ja numbri kombinatsioonina A1 või A1+A2.

A1 = materjali süttivustest on tehtud  pinnale suunatud leegi abil.

A2 = materjali süttivustest on tehtud alaservale suunatud leegi abil.

Kohalik hapnikusisalduse tõus vähendab keevitaja kaitseriietuse tulekindlust. Seda tuleb arvestada eriti kitsastes ruumides keevitamisel.

Riide süttivust on testitud pärast viit pesukorda.

Võib olla vaja lisakaitsest pea, näo, käte ja jalgade piirkonnas, näiteks keevitades enda pea kohal. Kaitsest saab parandada lisakaitsevahendite nagu nt. Kapuutsi või kaelakaitsme abil.

Kaitseriietuse elektriisoleerovus halveneb, kui riietus on märg, higine või määrdunud.

Keevitaja riietus ainuüksi elektrilöökide eest kaitset ei paku. Ohutuse tagamiseks kaarkeevituse puhul tuleb jälgida, keevitaja kokkupuude seadmete pingestatud osadega oleks tõkestatud muude sobivate isolatsioonikihtide abil.

Keevitaja kaitseriietust tuleb puhastada regulaarselt vastavalt tootja juhistele. Pärast pesemist tuleb kontrollida võimalike kahjustuste olemasolu. Kui kasutajatel tekib naha põletusele vastavaid sümptomeid, tähendab see, et UVB-kiirgus läbistab riideid. Sellisel juhul tuleb riideid parandada või asendada uutega või kasutada lisakaitset.

EN ISO 11612 – kuumuse ja tule eest kaitsev riietus

EN ISO 11612 – kuumuse ja tule eest kaitsev riietus

Kõik ISO 11612 standardile vastavad tulekindlad tooted peavad kandma CE-tähist ja tulekindluse piktogrammi.

Kaitseriietus kaitseb töötajat lühiajalise kokkupuute eest leekidega, soojuskiirguse ja sulametalli pritsmete eest.

Selle all olevad tähed näitavad, kui ulatusliku kokkupuute eest rõivas kaitseb.

 

A Leegi levimine

A1 = pindsüttimine, materjali süttivustest on tehtud pinnale suunatud leebi abil

A2 = serva süttimine, materjali süttivustest on tehtud alaservale suunatud leegi abil

B Kaitse leegiga kokkupuute eest

Kaitsetasemed B1 (madalaim tase), B2 ja B3 (kõrgeim tase)

C Kaitse soojuskiirguse eest

Kaitsetasemed C1 (madalaim tase), C2, C3 ja C4 (kõrgeim tase)

D Kaitse sulaalumiiniumi pritsmete eest

Kaitsetasemed D1 (madalaim tase), D2 ja D3 (kõrgeim tase)

E Kaitse sularaua pritsmete eest

Kaitsetasemed E1 (madalaim tase), E2 ja E3 (kõrgeim tase)

F Kaitse kuumuse eest

Kaitsetasemed F1 (madalaim tase), F2 ja F3 (kõrgeim tase)

Leegilevikuomaduses (A) märgitakse alati. Lisada tuleb vähemalt veel üks loetletud omadus B-F, kus igale tähele järgneb number, mis viitab saavutatud kaitsetasemele. Number 1 tähistab madalaimat vastuvõetavat kaitsetaset.

Tooted on loodud pakkuma täiendavat kaitset töökeskkondades, kus tööstustöölised puutuvad kokku aeg-ajalt esineva kuumuse-ja leegiohuga. Ohutuse suurendamiseks kasutage seda rõivast koos teiste mittepõlevate rõivastega. Vältige sünteetiliste tuleohtlike kangaste kasutamist rõiva all, kuna need võivad sulada ja nahka kahjustada.

Hoiatus tuleohu kohta, kui riie on saastunud õli või rasvaga.

EN 1149 - sätestab nõuete hulka ja testide meetodeid, et mõõta kaitset staatilise elektri vastu.

EN 1149 - sätestab nõuete hulka ja testide meetodeid, et mõõta kaitset staatilise elektri vastu.

EN 1149-1 määratleb elektrostaatilised nõuded ja testimis meetodid elektrostaatilisust hajutavale kaitsvale riietusele, et hoida ära süütavad laengud. See standard on kasutusel mõõtmaks ära kanga, milles on maandavate omadustega kiud, pinna eritakistust. Selle rõiva kandja peab olema otseselt maandatud või kandma elektrit juhtivaid jalatseid.

EN1149-3 määratleb testimis meetodid mõõtmaks elektrostaatilise laengu hajutatavust rõivaste materjalide pinnalt. See standard kasutab materjali pinnalt või seest elektrostaatilist laengut ära juhtivat kiudu. Selle rõiva kandja ei pea olema otseselt maandatud.

EN 1149-5 määratleb toote standartsed nõuded elektrostaatilisele hajuvusele kaitserõivastusel. See standart on kasutusel kui osa kogu maandus süsteemist, rõivad, jalatsid ja põrand, et vältida süttimise ohtu. Materjal peab omama nõudeid vastavalt EN 1149-3 või -1 standarditega.

IEC 61482-1-2– Kaitseriietus termiliste ohtude eest, mida põhjustab elektrilöök (kaarleek)

IEC 61482-1-2– Kaitseriietus termiliste ohtude eest, mida põhjustab elektrilöök (kaarleek)

Selles standardis on toodud meetodid kaarlahendusega töötavatele töölistele valmistatavate kuuma- ja tulekindlate rõivaste materjalide ja rõivaste testimiseks.

Sellele standardile vastav riietus tagab, et pärast kokkupuudet elektrikaarega ei muuda riietus töölise jaoks tagajärgi raskemaks. Testimismeetodid on jaotatud kahte ossa: 1. meetod = materjali testimine, 2. meetod = riiete testimine.

Materjal ja riided on jaotatud kahte klassi: 1.klass = 4 kA, 2.klass = 7 kA. Kogu rõivastes kasutatav materjal peab läbima vähemalt 1.klassi testi. Mitmekihilised ja kombineeritud rõivad peavad testi läbima.

Samuti peavad need vastama järgmistele kriteeriumitele:

  • Põlemisaeg 5s;
  • Siseküljel sulamikindel;
  • Kusagil ei ole suuremat avaust kui 5 mm igas suunas.

Kandke rõivast korralikult suletuna. Kaitset on võimalik saavutada vaid jaki ja pükste kombinatsioonis. Täielikuks kaitseks kasutage täiendavat varustust (kindaid, kiivrit, sirmi jne).

EN ISO 14116 – Kaitse kuumuse ja leekide eest. Piiratud leegilevikuga materjalid, materjalikogumid ja rõivad.

EN ISO 14116 – Kaitse kuumuse ja leekide eest. Piiratud leegilevikuga materjalid, materjalikogumid ja rõivad.

 

Selles standardis esitatakse materjalide, materjalikogumite ja kaitseriietuse toimimisnõuded leegileviku piiramiseks, et vähendada võimalust, et  rõivad süttivad ja muutuvad seetõttu ise ohuallikaks.

Vastavalt Euroopa standardile EN ISO 14116 kaitseb rõivas kasutajat kuumuse ja leegi levitamise eest.

Standard sätestab toimimisnõuded kaitseriietuses kasutatavate materjalide ja materjalikogumite leegileviku piiramisele. Rõivas peaks kandma tulekindlust tähistavat piktogrammi.

Materjal(id) vastab/vastavad ISO 14116 indeksitele 0/0/0 – leegi piiratud leviku indeks/ pesukordade arv märgituna H, I või C / pesemistemperatuur H – kodune pesu, I – tööstuspesu, C – keemiline puhastus.

Leegilevikuomaduste indeks 1: leek ei levi, kuid kokkupuutel leegiga võib auk tekkida. Indeks 2: leek ei levi ning kokkupuutel leegiga auku ei teki. Indeks 3: leek ei levi, kokkupuutel leegiga auku ei teki ning järelleek kustub peagi.

VASTAVALT INDEKSILE 1 HEAKS KIIDETUD RÕIVAST EI TOHI KASUTADA VAHETULT NAHA VASTAS NING SEDA TOHIB KASUTADA VAID KOOS INDEKSILE 2 VÕI 3 VASTAVATE RÕIVASTEGA.

EN 13758-2 – Kaitse ultraviolettkiirguse eest

EN 13758-2 – Kaitse ultraviolettkiirguse eest

Standardile EN13758-2 vastav riietus kaitseb päikesevalguse UVA- ja UVB-kiirguse eest. UV-kiirgus kahjustab nahka, ohtlikku kokkupuudet võib vähendada kaitseriietuse kandmisega. Riietus pakub tavapärast kaitset UV-kiirguse eest, kuid me ei garanteeri kaitset kõigis tingimustes. Pane tähele, et kiirguse eest on kaitstud ainult riidega kaetud nahapiirkonnad ning kaitsevõime võib nõrgeneda, kui riie on kulunud, välja veninud või märg. Riiete pesemisel ja hooldamisel tuleb järgida tootesildil olevaid juhiseid.

Turvajalatsite standardid

Turvajalatsite tähistus määratakse Euroopas standardiga EN ISO 20345. Baasturvalisus (SB) sisaldab endas turvanina, mis peab vastu löögile 200 J ja survele 15kN. Turvanina peab vastu pidama raskusele 1000 kg. Kuna standard on määratud džaulides (mis on energiaühik), siis tegelik löögienergia sõltub turvaninale kukkuva objekti massist ja kukkumiskõrgusest. Raske ese, mis kukub madalalt, sisaldab vähem energiat kui kerge ese, mis kukub kõrgelt. 200 džauli tähendab 20kg objekti kukkumist 1 meetri kõrguselt. Tavapäraselt tehakse turvaninad metallist või alumiiniumist, kuid üha enam võidavad populaarsust komposiit-plastikust valmistatud turvaninad, mis muudavad jalatsi tunduvalt kergemaks.

Näiteks tihti esinev markeering S1P tähendab klassi S1, millele on lisatud naelatõke (üldjuhul jalatsid, millel ei ole vetthülgavat pealdist, näiteks turvasandaalid). Naelatõke kaitseb naelte või muude teravate esemete läbitungimist jalatsi põhjast  - see oht võib meid varitseda mitte ehitusplatsil, aga vabalt ka metsas või aias. Naelatõkkeks on vahetald, mis peab vastu pidama 1100 N survele. Naelatõke võib olla kas metallist, alumiiniumist või tekstiilist (Kevlarist või muust tugevast komposiitmaterjalist). Viimased jällegi teevad jalatsi kergeks ja elastseks.

Riided, istmekatted ja kliimafaktorid tekitavad meie kehale staatilise elektri laengu. Jalatsitel kasutatavad materjalid ei juhi laengut eemale ja puudutades kedagi või midagi võib teinekord elektrilaeng vabaneda, põhjustades kerge šoki. Antistaatilised jalatsid vähendavad tunduvalt seda riski. Samas, antistaatilised jalanõud ei pruugi olla piisavad kaitsmaks elektroonikat või käideldes plahvatusohtlikke materjale. Selleks on vaja elektrostaatilise kaitsega jalatseid, mis on ESD märgistusega.Kuumataluva tallamärgistusega (HRO) jalats peab vastu pidama 60 sekundit temperatuuril 300°C. Kuumakindla tallamärgistusega (HI) jalats peab vastu pidama 30 minutit temperatuuril 150°C. Külmakindla vooderdusega (CI) jalats on testitud 30 minutit temperatuuril -20°C.

SB - Turvanina

A - Antistaatiline tald

A - Antistaatiline tald

CI - Külmavastane vooderdus tallal (<10 kraadi)

CI - Külmavastane vooderdus tallal (<10 kraadi)

E - Energiat neelav kand

E - Energiat neelav kand

ESD - Elektrostaatiline kaitse

ESD - Elektrostaatiline kaitse

FO - Kütuse- ja õlikindel tald

FO - Kütuse- ja õlikindel tald

HI - Kuumavastane vooderus tallal (>22 kraadi)

HRO - Kuumataluv tald (ei sula 1 minuti jookusl 300 kraadi juures)

HRO - Kuumataluv tald (ei sula 1 minuti jookusl 300 kraadi juures)

P - Naelatõke

P - Naelatõke

SRC - Libisemiskindel tald keraamilistele- ja terasest pindadele

SRC - Libisemiskindel tald keraamilistele- ja terasest pindadele

SRA - Libisemiskindel tald keraamilistele pindadele

SRA - Libisemiskindel tald keraamilistele pindadele

SRB - Libisemiskindel tald terasest pindadele

WR - Veekindel

WR - Veekindel

WRU - Vetthülgav pealdis

WRU - Vetthülgav pealdis

Tasuta transport alates 49 €

Kiirkulleriteenus ühe päevaga*

Tagastusõigus 60 päeva